IT tugilahendus

Open Bionicsi näol on tegemist 3D-prinditava robotkäega. Kuna proteeside hinnad on väga kõrged ning paljud amputeeritud kätega inimesed ei saa seda endale lubada, siis Open Bionicsi leiutis on nende jaoks väga vajalik lahendus. Tänu 3D printeritele on selle valmistamine tunduvalt soodsam, kui tavaliste robotkäte valmistamine. Nende eesmärk on see, et toote hind jääks alla 1000 dollari. Open Bionics saavutas Inteli "Make it wearable" konkursil teise koha ning võitis 200 000 dollari suuruse toetuse. Lisaks on nad võitnud ka teisigi auhindu näiteks hiljutine "The Sparkies" auhind kategoorias "Founder of the Year". Loodan siiralt, et nende tegemisi saadab edu ning nad muudavad paljude inimeste elu paremaks.

www.openbionics.com

5. Näe võrgus hea välja

Sain mõned kuud tagasi kõne ühelt tuttavalt, kes pidi oma alluvusse tööle võtma müügiesindaja. Kuna talle oli laekunud mitmeid CV-sid, siis oli tal vaja abi nende läbilugemisega ning hindamisega. Lugesime CV-d läbi ning sõelale jäid kaks kandidaati. Mõlemal olid väga ilusad CV-d ning valiku langetamine oli väga raske. Kuna ei suutnud valikut langetada, siis otsustasime kandidaate "guugeldada". Keskendusime sotsiaalvõrgustike profiilidele, kuna need olid esimesed vasted. Esimese kandidaadi puhul ei täheldanud me midagi eriskummalist. Teise nimeni jõudes ei täheldanud me esmapilgul samuti midagi eriskummalist. Pilte läbi vaadates jõudsime fotoni, kus see sama noormees oli näpud püsti oma eelmise ettevõtte ametiautos ning "suitsetas kummi". Ilmselgelt sai töökoha esimene kandidaat.

IT proff

Kuna IT-maailmas on väga palju erinevaid valdkondi ning iga valdkonna "profi" määratlemiseks tuleks vaadata valdkonnale omaseid eripärasid, siis otsustasin küsida veidi vanemas eas tuttavatelt milline on nende arvates tänapäeval üks IT proff.

Saadud vastustest sai üpris sarnase pildi. IT proff on inimene, kellele võid alati helistada, kui peaks mõne arvutiga või võrguseadmega probleeme tekkima. Inimene, kellel on alati sinu küsimustele vastus. Isegi kui pole, siis ta tuleb kohale ning lahendab probleemid. IT proff pidavat oskama ka iga aeglaseks jäänud arvutit kiiremaks muuta. Lisaks "parandavad" nad ära ka interneti, kui see peaks ära kaduma. Nende jaoks ka iga tuttav, kes õpib midagi arvutitega seonduvat, IT proff.

Kui küsisin nendelt, kas programmeerijate kohta, siis üks küsitletavatest oli kutsunud kunagi oma tuttava programmeerija internetti parandama, aga ei saanud sellega hakkama.  

Ergonoomiline tarkvara

Kõige ergonoomilisem tarkvara, mis hetkel pähe tuleb on kindlasti MS Paint. Äärmiselt kasutajasõbralik, ikoonid ja menüüd on lakoonilised ning arusaadavad eri tasemega kasutajatele. MS Paint ei paku küll teab mis võimalusi, kuid lihtsamad asjad saab kiirelt tehtud. MS Paint kuuluks siis sedapuhku ergonoomilise tarkvara positiivse näite alla.

Negatiivseks näiteks valisin Adobe Photoshopi. Siinkohal mainiks kindlasti ära, et isiklikult ei tunne Photoshopi vastu mingit vimma ega väida, et see üdini halb oleks. Pigem lähtun hindamisel tavakasutaja seisukohast ning võin kihla vedada, et Photoshopi esmakordsel käivitamisel ei jõua tavakasutaja soovitud lõpptulemuseni. Ennem lööb silme eest kirjuks ning pöördutakse vana tuttava Painti poole. Kuna Photoshopil on tohutult võimalusi, siis tänu sellele muutuvad ka menüüd keerukamaks ning soovitud tööriista on üpris raske üles leida.

Mina sain ergonoomilise tarkvara mõistest aru selliselt, et tarkvara on hõlpsasti kasutatav ka esmakordsel kasutamisel ning kasutaja jõuab soovitud lõpptulemuseni. Sellepärast ka sellised näited.

Digi vs paber

Alles kümme aastat tagasi oli peaaegu igas majapidamises komplekt „ENE“-sid või „ENEKE“-si. Nüüdseks on need riiulitelt kadunud või koguvad seal lihtsalt tolmu. Paberkujul entsüklopeediate asemel on inimesed üha rohkem hakanud kasutama digitaalseid entsüklopeediaid. Populaarseim on nendest kindlasti Wikipedia. Enam ei pea otsima õiget lehekülge soovitud informatsiooni saamiseks või murdma pead, millise märksõna abil otsida. Kirjutad lihtsalt märksõna sisse ning saad vastuse murdosa sekundi jooksul. Kui ei leia soovitud tulemust, vahetad märksõna. Ajakulu on sadu kordi väiksem. Isegi, kui soovid osta paberkujul entsüklopeediat, siis võid arvestada korraliku väljaminekuga. TEA entsüklopeedia täiskomplekti hind on hetkel müügil hinnaga 1200€. Link

Kuna Wikipedial on „igamehe muutmisõigus“, siis võib mõne artikli informatsiooni õigsus olla kaheldav. Vähemalt selles osas on paberentsüklopeedial veel eelis, sest informatsioon on eelnevalt kontrollitud. TEA entsüklopeedia on olemas ka digitaalsel kujul hinnaga 1.90€ kuus. Link

Olen kindel, et samamoodi nagu digiraamatud pole asendanud paberraamatuid, ei asenda ka digiteatmeteosed täielikult paberteatmeteoseid. Paber on õhtuti voodis lugemiseks tunduvalt silmasõbralikum kui arvutiekraan.

Laserdisc

Laserdisci kui esimene digitaalne koduvideoformaat jõudis esmakordselt turule Atlantas aastal 1978.  Kõigest kaks aastat pärast videokassette. Kvaliteedi ning mahutavuse näitajate poolest oli uudne Laserdisc kõigist VCR-idest peajagu üle. Laserdiscil oli tublisti teravam pilt ning digitaalne surround heli. Tundub ideaalne tehnoloogia VHS-ide võimultkukutamiseks. Aga mis läks valesti?

Kuna Laserdisci läbimõõt oli 30cm olid need tohutult suured ning rasked. Võrreldes VHS-idega olid need ka väga õrnakesed ning lihtsasti kahjustatavad. Puudus lindistamisvõimalus ning lugejad tegid oluliselt kõvemat müra kui kassetimängijad. Loomulikult olid mängijad ka superkallid.

Olgugi, et Laserdisc ei vapustanud oma innovatsiooniga maailma, võib teda lugeda CD ning DVD teerajajaks.

iSmell

iSmelli näol on tegemist 2001 aastal DigiScenti poolt loodud lõhnade edastamise seadeldisega, mis kahjuks seeriatootmisse ei jõudnud. Vähemalt saadi valmis prototüüp. Seadeldis ühildus arvutiga läbi USB või serial pordi ning eraldas lõhna, kui kasutaja avas veebilehe või e-maili. Seadme sees peitus kassett 128 lõhnaga, mida segades sai jäljendada erinevaid lõhnu. DigiScentsil oli valmis tuhandeid lõhnu, mida sai lisada veebilehtedele ning e-mailidele. Kahjuks ei jõudnud seade prototüübi tasemelt kaugemale. Minu arvates on tegu suurepärase leiutisega. Igapäevane arvutikasutus muutuks hoopis meeldivamaks kogemuseks.

NFC

Ideetasandil tundus NFC ehk „Near Field Communication“ revolutsioonilise ideena, mis võimaldab kasutada mobiiltelefoni hoopis uutmoodi ning laialdasemalt. NFC võimaldab lähiväljas teha kontaktivabasid toiminguid näiteks autentida, maksta, avada uksi, saada infot. Ometi ei ole see tehnoloogia, mis esmakordselt leidis oma tee telefoni juba 2006. aastal, saanud meie igapäevaseks abivahendiks. NFC abil maksmine eeldab, et makstavates asutustes on antud võimalus olemas. Seda aga pole siiani saavutatud ning rahakotti tuleb ikkagi kaasas kanda. Küsitav on ka turvalisuse aspekt näiteks telefoni kaotamisel või varguse korral. Võib-olla NFC on veel populaarsust kogumas, kuid siiani tundub see minu jaoks läbikukkumisena.